“Paned seemned mulda, valad vee peale – ja kasvab!” Kas pole siis nii? No põhimõtteliselt ongi, aga siiski on mõned nipid, mida järgides tärkavad taimed ühtlaselt. Kust ma tean? Eks ikka sellepärast, et esimesed aastad tegutsesin ka mina täiesti huupi – ja kuigi enamasti taimed tärkasid, oli ka mõistatuslikke hädasid, mille põhjustele sain jälile alles aiandust õppides.
Veel enne külvama asumist on vaja teha paar otsust: valida seemned, valida sobiv külvimuld ning leida anumad, kuhu külvata. Seemnete valikut ma siin pikemalt ei puuduta (kindlasti on igaühel oma lemmikud juba soetatud), ning mullaks sobib kõik, mille pakile on poes kirjutatud “külvimuld”. Külvamiseks sobiv mullasegu on peene struktuuriga ja mitte väga toitaineterikas – seetõttu ei sobi selleks must muld, puhas kompost jt segud, kuhu on lisatud väetisi (ka orgaanilisi).
Mina kasutan külvamiseks külvikassette, kus igale taimele on eraldi lahter ning istutan sealt taimed sobival hetkel pottidesse ümber. Teised eelistavad külvikaste, kuhu saab seemneid vabalt külvata. Ettekasvatusanuma tüübist olulisem on selle suurus – mis viibki meid esimese nipini:
1) Vali õige suurusega ettekasvatusanum. Soovitan vältida seemnete külvamiseks liiga suuri potte – nendega on oht, et tärkav seeme ei kasuta ära kogu niiskust, mis kastmisel potti koguneb ning seemned võivad minna hoopis mädanema või hallitama. Sellepärast ongi müügilolevad külvikassetid ja -kastid võrdlemisi madalad ja väikeste jaotustega. Erandina võib otse potti panna väga suuri seemneid, millest on teada, et nad alustavad kasvu väga kiirelt – nt aedoad, mungalilled. Aga need suureseemnelised aedviljad võib enamasti ka otse peenrasse külvata.
2) Sega külvimuld läbi – ära vala seda otse kotist külvikassetti/külvikasti. Nii jääb tulemus ühtlasem ning ei jää sisse tihedaid turbakamakaid, millest tärkava taimekese juurtel on raske end läbi suruda.
3) Niisuta külvimulda enne külvikasti panekut ja sega siis veel. Õige niiskusaste on, kui mulda käega pigistades hakkab muld õrnalt kokku, kuid ei tilgu. Niisutamine on oluline sellepärast, et kui muld on purukuiv, siis hiljem, kui seemned on juba mullas, on seda väga raske niiskeks saada ning on oht, et kastes ujub kuiv turvas kastist välja ning viib seemned kaasa.
4) Vajuta külvimuld tihedalt külvikasti kinni. Jõuga sõtkuda pole tarvis, aga jälgida tuleks, et ka nurkades ja servades oleks kassett ühtlaselt täidetud (sinna kipuvad hõredamad augud jääma, kus hiljem taimede juurtel on suurem oht läbi kuivada). See on oluline selleks, et külvatav seeme oleks mullaga tihedalt kontaktis – hõredas mullas võib tärkav idujuur muidu läbi kuivada.
5) Külvamiseks tee terava otsaga pulgaga (nt pliiats) augud ette ning pane igasse auku sobiv arv seemneid, kata külv sellesama külvimullaga või liivaga. Sobiv seemnete arv sõltub sellest, kui hästi see konkreetne seeme idaneb – näiteks tomatid ja paprikad idanevad väga hästi ning piisab vaid paarist seemnest. Maitsetaimedel võib idanemine olla kehvem ning seetõttu võib panna kasseti igasse avasse rohkem seemneid või teha külvikasti tihedam külv. Liialdada pole ka mõtet – siis oled hiljem valiku ees, kas liiga tihedalt kasvavatest taimedest osa komposti visata või katsuda neid juuri vigastades lahku istutada.
NB! Tee kindlaks ega sinu seeme pole juhuslikult valgusidaneja, mille peaks külvama mulla pinnale. Valgust vajavad idanemiseks paljud taimed, mille seemned on väga tillukesed. Tuntumad valgusidanejad on lehtsalat, pune, piparmünt – ja paljud lilled.
Aga miks ei võiks kasutada mulda oma aiast? Põhimõtteliselt muidugi võib – aga sellisel juhul on üks oluline risk, mille maandamisega tuleb tegeleda. Nimelt tuleb õuest kaasa hulk mullaelustikku – mis on õues igati omal kohal, aga toas võib probleeme tekitada. Vihmaussid ja suuremad tegelased saab välja noppida, kuid pisemate putukate vastsed või munadest väljaarenevad nälkjad võivad noorte taimedega 1:0 teha. Samuti on mullas hulk seeneeoseid, mis suurtele taimedele ei tee midagi, kuid alles tärkavatele pisitaimedele on kahjulikud. Selle riski vastu võib aiamulda enne külvamist kas ahjus kuumutada või keeta – aga hoiatan, et teised pereliikmed ei pruugi tekkiva lõhna üle eriti rõõmustada.
Loodan, et nendest nippidest oli abi – nende järgimine aitab saavutada selle, et võimalikult paljudest külvatud seemnetest kasvavad terved ja tugevad taimed – sest uue külvi tegemiseks võib kuu aja pärast olla juba liiga hilja.